Parhilla om harvanättäv iluasi, nimelt suvõsyä, tävven jõun. Olkõ et liivadsõ maa pääl kasuja taimõ´ närvetämä nakkasõ´, om õhk nigu sulaqld, lämmi, rammus & tervendävä. Ma ei vaheda mitte ytegi inimqnna mõnususõ vasta vällä umma hainast huuvi. Mu lacõ´ saava´ kyl´ kõik vahcõao hyve´, aga ma ei või´ jo mõnõ vidinä peräst jättä näid ilma ainõst, mis meile elu & hinge and - maast & pääväst.
Seo suvi tuu mu mano jäl´ asju, mis omma inämbältjaolt unõtõt, aga tulõva unõnäguside kaudu tagasi. Valgus. Väiko lacõ etteqjutus, et maailm omgi ni väiko, nigu lähembä mäe veereni paistus. Et kõik omgi ni illos, q paistus. Et kõik omgi ni lihtne & saa syndymä, q õnnõ tahat. Suvõsyäme valgusõn ei tulõ´ miilde qri ryykmine, pessmine, surmahirm, kylm, nälg. Imelämmi maa tege hinge tervess & sõsarõ mõcapuu´ andva kõgõ vasta rohtu.
Sändse ommavagi mu unõnäo tooni´, millest om nii illos heräneda.
Praegu, suvõsyämen, om täpselt õigõ valgus, nigu unõngudõn. Et ma muu maailmaga eriti kokq ei putu´, sis om peris- & unõilm parasjagu ytte palmit. & ma mõnulõ, kae valgust, olõ jäl´ tuusama, 35 aasta tagudsõ päävä all.
Tuesday, July 13, 2010
Tuesday, May 4, 2010
kavvõndahe kaonu
Eelmidse posti tei ma talvõ algusõn, täämbä om joba sykäv kevväi roheliidsi puulatvuga´. Kalõdast maast tihkõ lumõkihi all om saanu´ ellusj kihä, millel kangõ kihu päävä poolõ nõsta´. Kõgõst tuust om myydä rohkõmp q 100 päivä, a q ma kallendrit ei kae´, siss vahepäälset aigu ei näe´ - & eeläne kallõ talv tulõ jäl´ mu mano´.
Nii om ka kõiki muie ammu´kaonuisi piltega´. Olliva nuu´ siss puul, 15-17 vai 30 aastat tagasi, ommava nää´ õx nisama värvilidse´ nigu syndymise aolgi. & kõiki noide pilte pääl om roheline, häicev maa.
A inemiisi, eriti väixide laciga´ om hoobis tõnõ ooper. Näide pildi´ ei jää´ su mällu nigu mõni suurõperäne loodusõpilt. Paistus, nigu lacõ´ kasusi ka su meelen edesi nigu periselun, kos väiko vynys pikembäs, asakõsõ´ annat ärä´ & eluruumgi saa ao joosul hoobis tõsõ näo, nigu timä kasusi yten laciga´.
Mul om praegu haruldanõ võimalus hoolicõda vascyndyny lacõ iist. Sääne lac om eriliselt armas uma väiko kogu & tõistmuudu näo peräst. Qigi tä om mul 4. lac, ei olõ tõisist jääny´ ilusit värviliidsi titapilte mällu - q fotomassina ei avida, om seogi väikogõnõ varsti meelest kaonu, nii nigu juhtu tõisiga´. & asõmõl om jäl´ yc suur & ikäv inemine ummi umaperäde 6 su, vanõmba, yten antuisi viq & kasvatuspraagiga, irw.
A q ma taha midagi õigõlõ tetä´ vai võlssitettyt paranda, siss piät mul silmä all olõma mitukymmend aastat aigu kõrraga, mitte ycindä täämbädse päävä valgus.
Nii ilma mälupildeldä ei olõ´ inemisel sisemist ruumi. Nii, nigu väega lyhinägelik inemine ei näe´ ruumi, ei saa´ ka ilma aigu nägemäldä´ õigõlõ toimõtada. Ka väiko asi taht ette & takka kaemist.
Nii om ka kõiki muie ammu´kaonuisi piltega´. Olliva nuu´ siss puul, 15-17 vai 30 aastat tagasi, ommava nää´ õx nisama värvilidse´ nigu syndymise aolgi. & kõiki noide pilte pääl om roheline, häicev maa.
A inemiisi, eriti väixide laciga´ om hoobis tõnõ ooper. Näide pildi´ ei jää´ su mällu nigu mõni suurõperäne loodusõpilt. Paistus, nigu lacõ´ kasusi ka su meelen edesi nigu periselun, kos väiko vynys pikembäs, asakõsõ´ annat ärä´ & eluruumgi saa ao joosul hoobis tõsõ näo, nigu timä kasusi yten laciga´.
Mul om praegu haruldanõ võimalus hoolicõda vascyndyny lacõ iist. Sääne lac om eriliselt armas uma väiko kogu & tõistmuudu näo peräst. Qigi tä om mul 4. lac, ei olõ tõisist jääny´ ilusit värviliidsi titapilte mällu - q fotomassina ei avida, om seogi väikogõnõ varsti meelest kaonu, nii nigu juhtu tõisiga´. & asõmõl om jäl´ yc suur & ikäv inemine ummi umaperäde 6 su, vanõmba, yten antuisi viq & kasvatuspraagiga, irw.
A q ma taha midagi õigõlõ tetä´ vai võlssitettyt paranda, siss piät mul silmä all olõma mitukymmend aastat aigu kõrraga, mitte ycindä täämbädse päävä valgus.
Nii ilma mälupildeldä ei olõ´ inemisel sisemist ruumi. Nii, nigu väega lyhinägelik inemine ei näe´ ruumi, ei saa´ ka ilma aigu nägemäldä´ õigõlõ toimõtada. Ka väiko asi taht ette & takka kaemist.
Tuesday, December 15, 2009
taivakivi
Parhilla (hääldä rõhuga edimädse silbi pääl) om ni kylm, et kõik võimalik, millel ei olõ´ syänd vai ahju, om ärä kiviss kylmäny. Q lähät vällä pääväluujaminegi aigu, siss oma taivas säänest värvi, määnest muul aol ei näe´. Pikki sygävide värve asõmõl omma heledä, jäidse tooni´. Sullõ kaes oca igäväne kylm läbi uskmalda´ õhukõsõ õhu- & pilvetekikõrra ymbre maaimäkese. läbi jääkõrra kaesõ´ su oca miljoni´ aasta ilmaruumi aigu. Ei olõ´ toda pilvepiiglit, mis sullõ su umma jõudu & nuurust kitvä & peegeldäse´. Saat arvu, et olõt tolmukipõnj igivana ilmaruumi tolmu seen.
Siss lähät tarrõ kylmänyisi kässi-jalgu & hangunut näolappi lämmistämä. Saat umahindä aotundõ tagasi, tulõt umma ilma tagasi. & Ao kivikylm nägu jääss taivaaknidõ taadõ ocma muud huvitavat kaemist.
Siss lähät tarrõ kylmänyisi kässi-jalgu & hangunut näolappi lämmistämä. Saat umahindä aotundõ tagasi, tulõt umma ilma tagasi. & Ao kivikylm nägu jääss taivaaknidõ taadõ ocma muud huvitavat kaemist.
Wednesday, October 28, 2009
laul imäst
(Kae´, qlla sõbõr & hyä lugõja, q sa vinne aigu trehvssit lugõma mõnt kirgiisi, turkmeeni vai muud vildist majjun elävä rahva kiränikq, siss tiiät, et nimä´ kirotiva´euroopa vormin värsse harva. Näide laul olle nn vabavärss, jutuvormin nimelt. Jutt pidi inemise pandma elosat pilti nägemä.)
Mul ei olõ´ aotajju. Q ma kae sugulaisi pilte 50-70 aasta takast, siis ma näegi noid inemiisi, qlõ noid helysid näide ymbre. Ma panõ pildi iist ärä´ & elu lätt edesi - inemise´ ajava hinnest pysty, lacõ´ juuskva muru pääle lakja. & pilditegeja qcutas tarrõ lavva manu´ - tuu om tihtipääle hää sugulanõ, kedä kavva nätä´ ei olõ´ olnu´.
Sändsit armsit, elävit pilte om mul imä & vanaesä albummõn mitmitkymnit.
Yte pildi pääl istus nii aastanõ tytrik puhma all muru pääl, valgõ kahhar kleit sälän. Lats kaes imesten siiäpoolõ. Täl ei olõ´ toda juuskmisehimmu vai võõrapelgysest kõvõrat suud - lihcalt isus & kaess. & muru om nii piiny & pehme´. Ei harilikkõ eluhelysit - vaiqs.
Tuu om mu imäst edimäne pilt.
Ommava viil mõnõ´. Yten vanaonu laciga´, kellega pallo läbi käyti, selle et yten tulti kavvõmbast lucikõisi kandist - näide peren olle 3 sõsarat & 2 velle. Kõgõ noorõmb texe esi´ pilte kah, nii om väega elusit & armsit pilte - tytrigu´ hainamaa veere pääl, perepildi´, sugulasõ´. Vanaonu pere´ olle väega ussin, kokqhoitva & laci hoiti häste, nipallo q kolhoosiorjusõ aigu hoita saadi. Tuu pere lacõ´ jõudsõva´ kõik yliqli.
Mul ei olõ´ imä väikolacõaost midägi teedä´. Kõik om hoolõga musta teki sisse katõtu & vällä säält midgi ei tuvva´. Arvada, et vanaimä käve kilomeetride kaugusõlõ kolhoosilauta orjatyyle, a esä meisterdj kotun puust vannõ, kappõ, tõrdusid. Timä olle siss tu hää & last hoitva koduhing, tuuaig q imä ollõv ega asa pääle purõma kiire´.
Imäl om eluaig näon olnu´ pelgys ja päälenakkamise puudus. Q timä elu algus olle kylät häste hoietu & kaidsõdu, olkõ no et eläti õkva maailma veere takan mõca seen, siss tuu aig lõppi oca. Esä qli ärä´ & tulti inemiisile lähembäle - a es mõistõta õnnõst kinni´ haarda.
1974ndäl sai esivanõmbide kogut õnn peris oca. Majja tullj seiklusõocja, hulgussõst setopoissj, tyymiiss, kiä siss kodoväy-ammeti hindäle sai. Pääle mu´ syndymist om sääl majan olnu´ ycainus hädä, purõlõmine, ulli kiusu ajamine. Vanaonu aid sattõ qmmalõ, q ma olli väikene lac. Eelmine talv sattõ sisse vanaonu pere ehitet lauda katus, mu imä & esä olliva ilma remontmalda´ kõgõ ao, pia 35 aastat hakkama saanu´. Inemiisil ommava aga õx pään uutmine, et kiäki ytles, mis tetä´ & tulõ ka Kalevipoig õnnõ tuuma, siiämaalõ kestny puudusõ & lagunõmise hätä lõpõtama.
Tuuperäst ei kiruda ma tuust, midä ma joba esiki mäledä. Mu syndyden sai viimänegi´ laul oca.
Ma ei imestä, et mille inemiisil ommava pilte pääl vähä tõiscugudsõ näo´. Latsõ´ ommava kylh nisama lacinägudõga´, a suuril inemiisil ommava tõsõ´ mõttõ. Pää´ ei olõ´ nipallo prahti täys q kymnide aastide peräst - ni mi´ q kymnide aastide tagucide sugulaisi näo´ ei olõ´ yte´ & sama´. Mi´ näguside pääle om kirotõt tõnõ aig q mi qnagiidsilõ sugulaisilõ, kiä ommava kah jo olnu 1, 11, 21, 31 aastat vana´.
Mul ei olõ´ aotajju. Q ma kae sugulaisi pilte 50-70 aasta takast, siis ma näegi noid inemiisi, qlõ noid helysid näide ymbre. Ma panõ pildi iist ärä´ & elu lätt edesi - inemise´ ajava hinnest pysty, lacõ´ juuskva muru pääle lakja. & pilditegeja qcutas tarrõ lavva manu´ - tuu om tihtipääle hää sugulanõ, kedä kavva nätä´ ei olõ´ olnu´.
Sändsit armsit, elävit pilte om mul imä & vanaesä albummõn mitmitkymnit.
Yte pildi pääl istus nii aastanõ tytrik puhma all muru pääl, valgõ kahhar kleit sälän. Lats kaes imesten siiäpoolõ. Täl ei olõ´ toda juuskmisehimmu vai võõrapelgysest kõvõrat suud - lihcalt isus & kaess. & muru om nii piiny & pehme´. Ei harilikkõ eluhelysit - vaiqs.
Tuu om mu imäst edimäne pilt.
Ommava viil mõnõ´. Yten vanaonu laciga´, kellega pallo läbi käyti, selle et yten tulti kavvõmbast lucikõisi kandist - näide peren olle 3 sõsarat & 2 velle. Kõgõ noorõmb texe esi´ pilte kah, nii om väega elusit & armsit pilte - tytrigu´ hainamaa veere pääl, perepildi´, sugulasõ´. Vanaonu pere´ olle väega ussin, kokqhoitva & laci hoiti häste, nipallo q kolhoosiorjusõ aigu hoita saadi. Tuu pere lacõ´ jõudsõva´ kõik yliqli.
Mul ei olõ´ imä väikolacõaost midägi teedä´. Kõik om hoolõga musta teki sisse katõtu & vällä säält midgi ei tuvva´. Arvada, et vanaimä käve kilomeetride kaugusõlõ kolhoosilauta orjatyyle, a esä meisterdj kotun puust vannõ, kappõ, tõrdusid. Timä olle siss tu hää & last hoitva koduhing, tuuaig q imä ollõv ega asa pääle purõma kiire´.
Imäl om eluaig näon olnu´ pelgys ja päälenakkamise puudus. Q timä elu algus olle kylät häste hoietu & kaidsõdu, olkõ no et eläti õkva maailma veere takan mõca seen, siss tuu aig lõppi oca. Esä qli ärä´ & tulti inemiisile lähembäle - a es mõistõta õnnõst kinni´ haarda.
1974ndäl sai esivanõmbide kogut õnn peris oca. Majja tullj seiklusõocja, hulgussõst setopoissj, tyymiiss, kiä siss kodoväy-ammeti hindäle sai. Pääle mu´ syndymist om sääl majan olnu´ ycainus hädä, purõlõmine, ulli kiusu ajamine. Vanaonu aid sattõ qmmalõ, q ma olli väikene lac. Eelmine talv sattõ sisse vanaonu pere ehitet lauda katus, mu imä & esä olliva ilma remontmalda´ kõgõ ao, pia 35 aastat hakkama saanu´. Inemiisil ommava aga õx pään uutmine, et kiäki ytles, mis tetä´ & tulõ ka Kalevipoig õnnõ tuuma, siiämaalõ kestny puudusõ & lagunõmise hätä lõpõtama.
Tuuperäst ei kiruda ma tuust, midä ma joba esiki mäledä. Mu syndyden sai viimänegi´ laul oca.
Ma ei imestä, et mille inemiisil ommava pilte pääl vähä tõiscugudsõ näo´. Latsõ´ ommava kylh nisama lacinägudõga´, a suuril inemiisil ommava tõsõ´ mõttõ. Pää´ ei olõ´ nipallo prahti täys q kymnide aastide peräst - ni mi´ q kymnide aastide tagucide sugulaisi näo´ ei olõ´ yte´ & sama´. Mi´ näguside pääle om kirotõt tõnõ aig q mi qnagiidsilõ sugulaisilõ, kiä ommava kah jo olnu 1, 11, 21, 31 aastat vana´.
Monday, October 26, 2009
mis seo om?
Tan ei olõ´ juttugi´ tuust, mis ilm välän om, vai kiä mu majast myydä jalutj. Siist ei saa´ ka egapäävast ikq ja halla lukõ´.
Seo om kuulva keele aukivi.
Minno om koolin opatu eestikeelen kirotama ja lugõma, tuuperäst om halv lugu võro keelen laulõ tegemisega. Selle, et ku ainsa kättesaia´ raamadu olliva kõik eestikeelen, siss tiida´ ehityse´ ja mustri saivaki eestikeelen programmeerit. Tõsõ, hoobis paremba mõttõmustriga´ näyde´ om Kontra, timä saa suurõperädse kergysega umamaakeelidse laulu tegemisega hakkama. Ma´ olõ nisama mõtõldaja. Võip-olla´ mõnõ regivõrsi vahepääl nikõrda, piiglipuliirmise ja põrmandulakmise asõmõl.
Hää kylh, nakkas sis aukivi mustri ragumine.
Seo om kuulva keele aukivi.
Minno om koolin opatu eestikeelen kirotama ja lugõma, tuuperäst om halv lugu võro keelen laulõ tegemisega. Selle, et ku ainsa kättesaia´ raamadu olliva kõik eestikeelen, siss tiida´ ehityse´ ja mustri saivaki eestikeelen programmeerit. Tõsõ, hoobis paremba mõttõmustriga´ näyde´ om Kontra, timä saa suurõperädse kergysega umamaakeelidse laulu tegemisega hakkama. Ma´ olõ nisama mõtõldaja. Võip-olla´ mõnõ regivõrsi vahepääl nikõrda, piiglipuliirmise ja põrmandulakmise asõmõl.
Hää kylh, nakkas sis aukivi mustri ragumine.
Subscribe to:
Posts (Atom)