Tan ei olõ´ juttugi´ tuust, mis ilm välän om, vai kiä mu majast myydä jalutj. Siist ei saa´ ka egapäävast ikq ja halla lukõ´.
Seo om kuulva keele aukivi.
Minno om koolin opatu eestikeelen kirotama ja lugõma, tuuperäst om halv lugu võro keelen laulõ tegemisega. Selle, et ku ainsa kättesaia´ raamadu olliva kõik eestikeelen, siss tiida´ ehityse´ ja mustri saivaki eestikeelen programmeerit. Tõsõ, hoobis paremba mõttõmustriga´ näyde´ om Kontra, timä saa suurõperädse kergysega umamaakeelidse laulu tegemisega hakkama. Ma´ olõ nisama mõtõldaja. Võip-olla´ mõnõ regivõrsi vahepääl nikõrda, piiglipuliirmise ja põrmandulakmise asõmõl.
Hää kylh, nakkas sis aukivi mustri ragumine.
kuulva=sureva e. k.
ReplyDeleteMinu saare murrakut ei tunne enam keegi ära, kuigi lapsena ma rääkisin ja kasutasin ka murdesõnu. Vaat mis teeb võõras keelekeskkond!
ReplyDeleteSeepärast on mul eriti hea meel, kui keegi suudab oma esivanemate keelt kõnelda, kirjutada ja oma lastelegi edasi anda.
taa om illos...
ReplyDeletekh-kh.
kirjuta luuletus ka, kle, beibää, ä.
Ole sõber.