Parhilla om harvanättäv iluasi, nimelt suvõsyä, tävven jõun. Olkõ et liivadsõ maa pääl kasuja taimõ´ närvetämä nakkasõ´, om õhk nigu sulaqld, lämmi, rammus & tervendävä. Ma ei vaheda mitte ytegi inimqnna mõnususõ vasta vällä umma hainast huuvi. Mu lacõ´ saava´ kyl´ kõik vahcõao hyve´, aga ma ei või´ jo mõnõ vidinä peräst jättä näid ilma ainõst, mis meile elu & hinge and - maast & pääväst.
Seo suvi tuu mu mano jäl´ asju, mis omma inämbältjaolt unõtõt, aga tulõva unõnäguside kaudu tagasi. Valgus. Väiko lacõ etteqjutus, et maailm omgi ni väiko, nigu lähembä mäe veereni paistus. Et kõik omgi ni illos, q paistus. Et kõik omgi ni lihtne & saa syndymä, q õnnõ tahat. Suvõsyäme valgusõn ei tulõ´ miilde qri ryykmine, pessmine, surmahirm, kylm, nälg. Imelämmi maa tege hinge tervess & sõsarõ mõcapuu´ andva kõgõ vasta rohtu.
Sändse ommavagi mu unõnäo tooni´, millest om nii illos heräneda.
Praegu, suvõsyämen, om täpselt õigõ valgus, nigu unõngudõn. Et ma muu maailmaga eriti kokq ei putu´, sis om peris- & unõilm parasjagu ytte palmit. & ma mõnulõ, kae valgust, olõ jäl´ tuusama, 35 aasta tagudsõ päävä all.
Tuesday, July 13, 2010
Tuesday, May 4, 2010
kavvõndahe kaonu
Eelmidse posti tei ma talvõ algusõn, täämbä om joba sykäv kevväi roheliidsi puulatvuga´. Kalõdast maast tihkõ lumõkihi all om saanu´ ellusj kihä, millel kangõ kihu päävä poolõ nõsta´. Kõgõst tuust om myydä rohkõmp q 100 päivä, a q ma kallendrit ei kae´, siss vahepäälset aigu ei näe´ - & eeläne kallõ talv tulõ jäl´ mu mano´.
Nii om ka kõiki muie ammu´kaonuisi piltega´. Olliva nuu´ siss puul, 15-17 vai 30 aastat tagasi, ommava nää´ õx nisama värvilidse´ nigu syndymise aolgi. & kõiki noide pilte pääl om roheline, häicev maa.
A inemiisi, eriti väixide laciga´ om hoobis tõnõ ooper. Näide pildi´ ei jää´ su mällu nigu mõni suurõperäne loodusõpilt. Paistus, nigu lacõ´ kasusi ka su meelen edesi nigu periselun, kos väiko vynys pikembäs, asakõsõ´ annat ärä´ & eluruumgi saa ao joosul hoobis tõsõ näo, nigu timä kasusi yten laciga´.
Mul om praegu haruldanõ võimalus hoolicõda vascyndyny lacõ iist. Sääne lac om eriliselt armas uma väiko kogu & tõistmuudu näo peräst. Qigi tä om mul 4. lac, ei olõ tõisist jääny´ ilusit värviliidsi titapilte mällu - q fotomassina ei avida, om seogi väikogõnõ varsti meelest kaonu, nii nigu juhtu tõisiga´. & asõmõl om jäl´ yc suur & ikäv inemine ummi umaperäde 6 su, vanõmba, yten antuisi viq & kasvatuspraagiga, irw.
A q ma taha midagi õigõlõ tetä´ vai võlssitettyt paranda, siss piät mul silmä all olõma mitukymmend aastat aigu kõrraga, mitte ycindä täämbädse päävä valgus.
Nii ilma mälupildeldä ei olõ´ inemisel sisemist ruumi. Nii, nigu väega lyhinägelik inemine ei näe´ ruumi, ei saa´ ka ilma aigu nägemäldä´ õigõlõ toimõtada. Ka väiko asi taht ette & takka kaemist.
Nii om ka kõiki muie ammu´kaonuisi piltega´. Olliva nuu´ siss puul, 15-17 vai 30 aastat tagasi, ommava nää´ õx nisama värvilidse´ nigu syndymise aolgi. & kõiki noide pilte pääl om roheline, häicev maa.
A inemiisi, eriti väixide laciga´ om hoobis tõnõ ooper. Näide pildi´ ei jää´ su mällu nigu mõni suurõperäne loodusõpilt. Paistus, nigu lacõ´ kasusi ka su meelen edesi nigu periselun, kos väiko vynys pikembäs, asakõsõ´ annat ärä´ & eluruumgi saa ao joosul hoobis tõsõ näo, nigu timä kasusi yten laciga´.
Mul om praegu haruldanõ võimalus hoolicõda vascyndyny lacõ iist. Sääne lac om eriliselt armas uma väiko kogu & tõistmuudu näo peräst. Qigi tä om mul 4. lac, ei olõ tõisist jääny´ ilusit värviliidsi titapilte mällu - q fotomassina ei avida, om seogi väikogõnõ varsti meelest kaonu, nii nigu juhtu tõisiga´. & asõmõl om jäl´ yc suur & ikäv inemine ummi umaperäde 6 su, vanõmba, yten antuisi viq & kasvatuspraagiga, irw.
A q ma taha midagi õigõlõ tetä´ vai võlssitettyt paranda, siss piät mul silmä all olõma mitukymmend aastat aigu kõrraga, mitte ycindä täämbädse päävä valgus.
Nii ilma mälupildeldä ei olõ´ inemisel sisemist ruumi. Nii, nigu väega lyhinägelik inemine ei näe´ ruumi, ei saa´ ka ilma aigu nägemäldä´ õigõlõ toimõtada. Ka väiko asi taht ette & takka kaemist.
Subscribe to:
Posts (Atom)