kavvõndahe kaonu

Eelmidse posti tei ma talvõ algusõn, täämbä om joba sykäv kevväi roheliidsi puulatvuga´. Kalõdast maast tihkõ lumõkihi all om saanu´ ellusj kihä, millel kangõ kihu päävä poolõ nõsta´. Kõgõst tuust om myydä rohkõmp q 100 päivä, a q ma kallendrit ei kae´, siss vahepäälset aigu ei näe´ - & eeläne kallõ talv tulõ jäl´ mu mano´.
Nii om ka kõiki muie ammu´kaonuisi piltega´. Olliva nuu´ siss puul, 15-17 vai 30 aastat tagasi, ommava nää´ õx nisama värvilidse´ nigu syndymise aolgi. & kõiki noide pilte pääl om roheline, häicev maa.
A inemiisi, eriti väixide laciga´ om hoobis tõnõ ooper. Näide pildi´ ei jää´ su mällu nigu mõni suurõperäne loodusõpilt. Paistus, nigu lacõ´ kasusi ka su meelen edesi nigu periselun, kos väiko vynys pikembäs, asakõsõ´ annat ärä´ & eluruumgi saa ao joosul hoobis tõsõ näo, nigu timä kasusi yten laciga´.
Mul om praegu haruldanõ võimalus hoolicõda vascyndyny lacõ iist. Sääne lac om eriliselt armas uma väiko kogu & tõistmuudu näo peräst. Qigi tä om mul 4. lac, ei olõ tõisist jääny´ ilusit värviliidsi titapilte mällu - q fotomassina ei avida, om seogi väikogõnõ varsti meelest kaonu, nii nigu juhtu tõisiga´. & asõmõl om jäl´ yc suur & ikäv inemine ummi umaperäde 6 su, vanõmba, yten antuisi viq & kasvatuspraagiga, irw.
A q ma taha midagi õigõlõ tetä´ vai võlssitettyt paranda, siss piät mul silmä all olõma mitukymmend aastat aigu kõrraga, mitte ycindä täämbädse päävä valgus.
Nii ilma mälupildeldä ei olõ´ inemisel sisemist ruumi. Nii, nigu väega lyhinägelik inemine ei näe´ ruumi, ei saa´ ka ilma aigu nägemäldä´ õigõlõ toimõtada. Ka väiko asi taht ette & takka kaemist.