Parhilla (hääldä rõhuga edimädse silbi pääl) om ni kylm, et kõik võimalik, millel ei olõ´ syänd vai ahju, om ärä kiviss kylmäny. Q lähät vällä pääväluujaminegi aigu, siss oma taivas säänest värvi, määnest muul aol ei näe´. Pikki sygävide värve asõmõl omma heledä, jäidse tooni´. Sullõ kaes oca igäväne kylm läbi uskmalda´ õhukõsõ õhu- & pilvetekikõrra ymbre maaimäkese. läbi jääkõrra kaesõ´ su oca miljoni´ aasta ilmaruumi aigu. Ei olõ´ toda pilvepiiglit, mis sullõ su umma jõudu & nuurust kitvä & peegeldäse´. Saat arvu, et olõt tolmukipõnj igivana ilmaruumi tolmu seen.
Siss lähät tarrõ kylmänyisi kässi-jalgu & hangunut näolappi lämmistämä. Saat umahindä aotundõ tagasi, tulõt umma ilma tagasi. & Ao kivikylm nägu jääss taivaaknidõ taadõ ocma muud huvitavat kaemist.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Aru ei saa mitte ridagi aga illos on.
ReplyDelete